Mööbli restaureerimine
Miks on üldse mööblit nii oluline restaureerida, sellest võib lugeda järgmisest artiklist.
K-tugitooli restaureerimine
Tugitooli ajalugu
Olemata valmistusajast on vedrupõhjaga tugitool olnud populaarne 1930. kuni 1950. aastateni, pealegi on K-tugitool olnud mööblitööstuse range reguleerimise osa „rahvamööblist“ ehk neist mööbliesemetest, millele anti tootmisluba.
Miks K-tugitool?
Mööbliesemete toote- või mudelinimed on tavaliselt meeste või naiste eesnimed või midagi sellesarnast. Mööblistiilist sõltub, kas mudel on saanud uhke nime välismaalt (Mademoiselle, Charlotta, Marylin) või on need kodumaised Emma, Kaija jne. Osa sisustusest on nimetatud selle järgi, millist valmistustehnikat või materjali on kasutatud.
K-tugitooli nimest on mitmeid variante, nime ajalooks pakutakse toolikonstruktsiooni ja esmasjoones vedrustusviisi. Keerdvedru-süsteemiga varustatud tugitooli nimi on aja jooksul lühenenud K-tugitooliks.
K-tugitooli materjalid on vaheldunud vastavalt ajale ja materjalide kättesaadavusele.
Tooli restaureerimise alustamine
Oluline on täpselt dokumenteerida, mööda nööpide asukohad, joonista üles seljatoe püstpuude asetus, pildista tooli enne ja pärast. Toolil võib olla algupärane katteriie või täpselt selle järgi valmistatud uuem riie. Lammutustöö käigus võid leida mööbliriide alt vana riide või selle osa. Riide kinnitus klambrite, mitte naeltega on märk sellest, et tool on kaetud uue riidega.
Vedrude seisukorrast on aru saada juba enne katteriide eemaldamist. Vedrude peal olev madrats ehk polster täideti meriheina või puitvillaga. Vaesemal ajal pandi täidiseks ka paberiribasid ja õlgi. Polsterdamiseks kasutati kaltsu, jämedat vatti või ärakantud mantlihõlmu.
Kui tooli on säilitatud nii, et see on saanud niiskust või lausa vett, siis tuleb sellest vastikut haisu, mida ei saa polstrist välja tuulutades ega kuivatades, sellepärast tuleb kohe kõrvale heita võimalus vana polstrit kasutada.
Tooli lahtivõtmine
Lahtivõtmine on enamasti üsna räpane töö, riidest ja polstrist tuleb peenikest tolmu. Kõigepealt uuri, kuidas on kinnitatud käetoed. Kui need on kinnitatud kruvide või puutappidega juba valmis tooli külge, siis eemalda käetoed kõigepealt. Kui käetoed on kinnitatud poltidega, siis saad need kätte alles siis, kui seljataguse papp on lahti võetud. Nähtavale jäävaid puitosi – käetugesid ja jalgu – on põhjust hoida löökide eest, puu ei anna kõike andeks. Teisi tooliosi võib käsitseda vabamalt.
Keera tool tugevale alusele tagurpidi. Kui käetoed on veel kohal, siis kasuta pehmendust. Tõmba väikese sõrgkangiga välja teksid, millega kanga alumine äär on kinnitatud toolipõhja külge. Kui riie on kinnitatud klambritega, võid kasutada klambrieemaldajat või paraja suurusega kruvikeerajat ja tõmmata klambrid välja tangidega.
Kui kogu riie on põhja küljest lahti, siis tõsta tool püsti, seljatagusega enda poole. Tõmba välja seljakanga alumises nurgas olevad väikesed naelad, haruta riideservade õmblused lahti ja tõsta seljatoe tagumise poole riie esimese poole peale.
Uuri nähtavale tulnud taustapapi seisukorda. Kui selles on kühmud, halvad rebendid või halb lõhn, siis ei ole mõtet seda enam kasutada. Heas seisukorras papp on uuesti kasutatav.
Võta seljatoe tagumise poole riie lahti ka ülemisest äärest. Kasuta ainult heas seisukorras riiet.
Pane siiski tallele kõik lahtivõetud materjal, välja arvatud teksid ja klambrid. Võib-olla on sul töö jooksul vaja kontrollida mõnda nurka või mõõtu, mida sa pole üles märkinud.
Vanu mööbliriideid ei saa lõigete tegemisel kasutada, sest sinu toolist saab täiesti unikaalse mööblieseme ning sellele tuleb teha katteriie täpselt mõõtude järgi.
Nüüd lõpuks saad ära võtta käetoed.
Uuri seljatoepolstri valmistusviisi – millist materjali on kasutatud, kui paksult ja kuidas on polster seljatoe karkassile paigaldatud. Kui see on tehtud, lõika kääriotstega katki lõngad, millega seljatoepolster on kinnitatud alusriide külge ja tõsta see kõrvale.
Eemalda seljatoelt alusriie. Uuri vedrude seisukorda, kui on vedrud. Roostetanud ja väändunud vedrud eemalda, kuid jäta vedrude paigutus täpselt meelde. Tõsta tool püsti. Eemalda istmest kõik: kõigepealt mööbliriie, siis vaheriie ja lõpuks pinnapolster. Tõmba tooli sarjadest teksid välja.
Lõhu lahti kotiriide peal olevad õmblused. Tõsta madratsinurk üles ja lõika niidid selle alt katki, siis tõsta kogu polster ühes tükis kõrvale.
Eemalda sarjade ülemised puud. Märgista puud, kui kardad, et need lähevad segamini. Võta kotiriie naelte küljest lahti, lõika katki vedrurõngaste külge kinnitatud õmblused ja tõsta kangas kõrvale.
Nüüd on su ees paljad vedrud. Vaata, kuidas need on seotud. Eemalda sarjadest (küljepuudest) vedrusid hoidvate nööride kinnitusnaelad. Haruta lahti õmblused, millega vedrud on kinnitatud põhjasõrestiku külge ja tõsta kogu vedrupakk tooli seest välja.
Järele on jäänud ainult põhjariie. Viimaseks jäävad põhjatraadid, millega vedrude lahtivõtmine lõpeb ja uus polsterdamine algab.
Puitosade korrastamine
Puitosad korrastatakse kohe pärast lahtivõtmist. Tavaliselt on need peitsitud ja lakitud, kaaplehega saab eemaldada ka värvikihi, kui see on lakikihile peale tõmmatud.
Tugitooli puitosadest vajavad harilikult kõige rohkem korrastamist käetugede ühenduskohad. Käetoed on tehtud kahest osast ja ühenduskoht paikneb surve suhtes kõige tundlikumas kohas, kaare keskel. Kaartes on kasutatud mitmeid erinevaid ühendusviise, milles algselt pole kasutatud kruvisid või naelu.
Olgu ühendus milline tahes, see võetakse igal juhul lahti ja vana liim eemaldatakse näiteks pussiotsaga ettevaatlikult kraapides.
Kui ühendustapil on tugitükk, mis on katki või puudub täiesti, siis tuleb saagida uus tükk. Proovi selle sobivust alati täiesti kuivalt, liimi alles siis, kui oled kindel, et uue tükiga tapp jääb tugevasti kinni. Leia käetugede abil töölauale pandud tugipuude kohad ja kinnita need pitskruvidega. Nende nn stopparitega saad käetugedele toe.
Kanna liim mõlemale pinnale ja vajuta ühendus kinni.
Tõsta käetugi püsti ja kinnita pikk pitskruvi. Pane pitskruvi ülemise lõua ja käetoe vahele paber ning selle peale veel abiklots. Pitskruvi alumine lõug jääb töölaua alla.
Säti pitskruvi niisugusesse asendisse, et käetugi püsiks püstasendis, ja jälgi, et väljasurutud liim ei jääks puitpinnale kuivama. Viise, kuidas liitekohta kuivamise ajal toetada, on kindlasti teisigi. Oluline on hoolitseda selle eest, et ühendustappide osad kuivamise ajal n-ö jalga ei laseks.
Kui vaja, siis tee korda ka teine käetugi ja lase liimil öö otsa kuivada. Väga harva on tugitooli vaja liimida jalgade juurest, kui see aga osutub vajalikuks, siis tehakse jalgade liimimistöö enne teisi põhitöid.
Puitosade põhitööd
Puitosade põhitööde puhul on väljakutseks ümarate osade käsitlemine. Harjuta kaaplehe käsitsemist toolijalgadel, et käetugede kallale asudes oleksid juba enesekindlam ja tunnetaksid kaaplehe käitumist vanadel värvitud pindadel.
Kui kaabid käsitugesid, kinnita need pitskruviga töölaua külge, et need töötlemise ajal eest ära ei liiguks. Jalgade kaapimisel kinnita karkass samal põhjusel. Kaabi piki puusüüd. Kumerates osades on vaja suuremat jõudu, kuid veelgi rohkem hoolikust, et äärekandid ei ümarduks.
Ka tooli jalad kaabitakse piki puusüüd. Jalakaarte järgi muudetakse töötlemisel suunda.
Kui puitpinnad on igalt poolt kraabitud, siis on jämelihvi aeg. Jämelihv tehakse liivapaberiga. Lihvi piki süüd. Ole ettevaatlik, et sa nurki maha ei nühi.
Jämelihvi järel puhasta pinnad harja või suruõhuga. Siis niisuta märja lapiga.
Märg pind, millelt lakk on korralikult eemaldatud, on toonilt ühtlane. Puitosad võid jätta kuivama. Kui pinnal on valgeid laike ja lakk ei ole täielikult eemaldunud, siis pead veel kord kaaplehega üle käima ja lihvima.
Niisutamine tõstab üles puidu mügarikud ja pinnud, mis kaotatakse peenlihviga. Lihvi puitosi igalt poolt puusüü suunas. Pärast lihvimist puhastatakse pinnad hoolikalt puutolmust.
Restaureerimise järgmised etapid on peitsimine ja lakkimine, seejärel hakatakse korrastama istet, tegelema vedrustusega jne. Edasi tööprotsessi kirjelduse leiate huvi korral raamatust „Nii teeme korda vanaema mööbli“
Teksti sõnavara
Jämelihv – esimene lihvimine, tehakse jämeda liivapaberiga. Jämelihvimisega töödeldakse puidu pinda pärast vana viimistluskihi eemaldamist, kuid alati enne puidu niisutamist.
Lihvimiskäsn – mugav alternatiiv liivapaberile ümarate pindade lihvimisel. Erinevate kareduste valik on väiksem kui liivapaberi puhul.
Paarisvedru – pikk spiraalvedru, mis on painutatud kahte ossa. Paarisvedrusid kasutatakse tihti seljatoe vedrupolstris ning neid käsitletakse kui kahte eraldi vedrut.
Peen- ehk viimistluslihv – peeneteralise liivapaberiga enne peitsimist või lakkimist puidupinnale tehtav töötlus.
Põhikihi katteriie – põhikihi täidise peal olev hõredam kotiriie.
Põhikiht – vedrude peal asetsev paks padi, mis moodustub kahest kotiriide kihist ja läbivate pistetega nende vahele õmmeldud täitematerjalist.
Ristsüüga puidul on süüd ristipidi lõigatud.
Sarjad – tooli saripuud ehk tooliraam koosneb esi-, taga- ja külgsarjadest.
Teks – väike kooniline nael, mida kasutatakse polsterdustöös peamiselt kangaste kinnitamiseks.
Vedruplokk – ehk vedrusüsteem, omavahel ühendatud vedrud.
Sõnavara kohta harjutus on siin
Teksti kohta on järgmine harjutus
Järgmine lehekülg
K-tugitooli restaureerimine
Tugitooli ajalugu
Olemata valmistusajast on vedrupõhjaga tugitool olnud populaarne 1930. kuni 1950. aastateni, pealegi on K-tugitool olnud mööblitööstuse range reguleerimise osa „rahvamööblist“ ehk neist mööbliesemetest, millele anti tootmisluba.
Miks K-tugitool?
Mööbliesemete toote- või mudelinimed on tavaliselt meeste või naiste eesnimed või midagi sellesarnast. Mööblistiilist sõltub, kas mudel on saanud uhke nime välismaalt (Mademoiselle, Charlotta, Marylin) või on need kodumaised Emma, Kaija jne. Osa sisustusest on nimetatud selle järgi, millist valmistustehnikat või materjali on kasutatud.
K-tugitooli nimest on mitmeid variante, nime ajalooks pakutakse toolikonstruktsiooni ja esmasjoones vedrustusviisi. Keerdvedru-süsteemiga varustatud tugitooli nimi on aja jooksul lühenenud K-tugitooliks.
K-tugitooli materjalid on vaheldunud vastavalt ajale ja materjalide kättesaadavusele.
Tooli restaureerimise alustamine
Oluline on täpselt dokumenteerida, mööda nööpide asukohad, joonista üles seljatoe püstpuude asetus, pildista tooli enne ja pärast. Toolil võib olla algupärane katteriie või täpselt selle järgi valmistatud uuem riie. Lammutustöö käigus võid leida mööbliriide alt vana riide või selle osa. Riide kinnitus klambrite, mitte naeltega on märk sellest, et tool on kaetud uue riidega.
Vedrude seisukorrast on aru saada juba enne katteriide eemaldamist. Vedrude peal olev madrats ehk polster täideti meriheina või puitvillaga. Vaesemal ajal pandi täidiseks ka paberiribasid ja õlgi. Polsterdamiseks kasutati kaltsu, jämedat vatti või ärakantud mantlihõlmu.
Kui tooli on säilitatud nii, et see on saanud niiskust või lausa vett, siis tuleb sellest vastikut haisu, mida ei saa polstrist välja tuulutades ega kuivatades, sellepärast tuleb kohe kõrvale heita võimalus vana polstrit kasutada.
Tooli lahtivõtmine
Lahtivõtmine on enamasti üsna räpane töö, riidest ja polstrist tuleb peenikest tolmu. Kõigepealt uuri, kuidas on kinnitatud käetoed. Kui need on kinnitatud kruvide või puutappidega juba valmis tooli külge, siis eemalda käetoed kõigepealt. Kui käetoed on kinnitatud poltidega, siis saad need kätte alles siis, kui seljataguse papp on lahti võetud. Nähtavale jäävaid puitosi – käetugesid ja jalgu – on põhjust hoida löökide eest, puu ei anna kõike andeks. Teisi tooliosi võib käsitseda vabamalt.
Keera tool tugevale alusele tagurpidi. Kui käetoed on veel kohal, siis kasuta pehmendust. Tõmba väikese sõrgkangiga välja teksid, millega kanga alumine äär on kinnitatud toolipõhja külge. Kui riie on kinnitatud klambritega, võid kasutada klambrieemaldajat või paraja suurusega kruvikeerajat ja tõmmata klambrid välja tangidega.
Kui kogu riie on põhja küljest lahti, siis tõsta tool püsti, seljatagusega enda poole. Tõmba välja seljakanga alumises nurgas olevad väikesed naelad, haruta riideservade õmblused lahti ja tõsta seljatoe tagumise poole riie esimese poole peale.
Uuri nähtavale tulnud taustapapi seisukorda. Kui selles on kühmud, halvad rebendid või halb lõhn, siis ei ole mõtet seda enam kasutada. Heas seisukorras papp on uuesti kasutatav.
Võta seljatoe tagumise poole riie lahti ka ülemisest äärest. Kasuta ainult heas seisukorras riiet.
Pane siiski tallele kõik lahtivõetud materjal, välja arvatud teksid ja klambrid. Võib-olla on sul töö jooksul vaja kontrollida mõnda nurka või mõõtu, mida sa pole üles märkinud.
Vanu mööbliriideid ei saa lõigete tegemisel kasutada, sest sinu toolist saab täiesti unikaalse mööblieseme ning sellele tuleb teha katteriie täpselt mõõtude järgi.
Nüüd lõpuks saad ära võtta käetoed.
Uuri seljatoepolstri valmistusviisi – millist materjali on kasutatud, kui paksult ja kuidas on polster seljatoe karkassile paigaldatud. Kui see on tehtud, lõika kääriotstega katki lõngad, millega seljatoepolster on kinnitatud alusriide külge ja tõsta see kõrvale.
Eemalda seljatoelt alusriie. Uuri vedrude seisukorda, kui on vedrud. Roostetanud ja väändunud vedrud eemalda, kuid jäta vedrude paigutus täpselt meelde. Tõsta tool püsti. Eemalda istmest kõik: kõigepealt mööbliriie, siis vaheriie ja lõpuks pinnapolster. Tõmba tooli sarjadest teksid välja.
Lõhu lahti kotiriide peal olevad õmblused. Tõsta madratsinurk üles ja lõika niidid selle alt katki, siis tõsta kogu polster ühes tükis kõrvale.
Eemalda sarjade ülemised puud. Märgista puud, kui kardad, et need lähevad segamini. Võta kotiriie naelte küljest lahti, lõika katki vedrurõngaste külge kinnitatud õmblused ja tõsta kangas kõrvale.
Nüüd on su ees paljad vedrud. Vaata, kuidas need on seotud. Eemalda sarjadest (küljepuudest) vedrusid hoidvate nööride kinnitusnaelad. Haruta lahti õmblused, millega vedrud on kinnitatud põhjasõrestiku külge ja tõsta kogu vedrupakk tooli seest välja.
Järele on jäänud ainult põhjariie. Viimaseks jäävad põhjatraadid, millega vedrude lahtivõtmine lõpeb ja uus polsterdamine algab.
Puitosade korrastamine
Puitosad korrastatakse kohe pärast lahtivõtmist. Tavaliselt on need peitsitud ja lakitud, kaaplehega saab eemaldada ka värvikihi, kui see on lakikihile peale tõmmatud.
Tugitooli puitosadest vajavad harilikult kõige rohkem korrastamist käetugede ühenduskohad. Käetoed on tehtud kahest osast ja ühenduskoht paikneb surve suhtes kõige tundlikumas kohas, kaare keskel. Kaartes on kasutatud mitmeid erinevaid ühendusviise, milles algselt pole kasutatud kruvisid või naelu.
Olgu ühendus milline tahes, see võetakse igal juhul lahti ja vana liim eemaldatakse näiteks pussiotsaga ettevaatlikult kraapides.
Kui ühendustapil on tugitükk, mis on katki või puudub täiesti, siis tuleb saagida uus tükk. Proovi selle sobivust alati täiesti kuivalt, liimi alles siis, kui oled kindel, et uue tükiga tapp jääb tugevasti kinni. Leia käetugede abil töölauale pandud tugipuude kohad ja kinnita need pitskruvidega. Nende nn stopparitega saad käetugedele toe.
Kanna liim mõlemale pinnale ja vajuta ühendus kinni.
Tõsta käetugi püsti ja kinnita pikk pitskruvi. Pane pitskruvi ülemise lõua ja käetoe vahele paber ning selle peale veel abiklots. Pitskruvi alumine lõug jääb töölaua alla.
Säti pitskruvi niisugusesse asendisse, et käetugi püsiks püstasendis, ja jälgi, et väljasurutud liim ei jääks puitpinnale kuivama. Viise, kuidas liitekohta kuivamise ajal toetada, on kindlasti teisigi. Oluline on hoolitseda selle eest, et ühendustappide osad kuivamise ajal n-ö jalga ei laseks.
Kui vaja, siis tee korda ka teine käetugi ja lase liimil öö otsa kuivada. Väga harva on tugitooli vaja liimida jalgade juurest, kui see aga osutub vajalikuks, siis tehakse jalgade liimimistöö enne teisi põhitöid.
Puitosade põhitööd
Puitosade põhitööde puhul on väljakutseks ümarate osade käsitlemine. Harjuta kaaplehe käsitsemist toolijalgadel, et käetugede kallale asudes oleksid juba enesekindlam ja tunnetaksid kaaplehe käitumist vanadel värvitud pindadel.
Kui kaabid käsitugesid, kinnita need pitskruviga töölaua külge, et need töötlemise ajal eest ära ei liiguks. Jalgade kaapimisel kinnita karkass samal põhjusel. Kaabi piki puusüüd. Kumerates osades on vaja suuremat jõudu, kuid veelgi rohkem hoolikust, et äärekandid ei ümarduks.
Ka tooli jalad kaabitakse piki puusüüd. Jalakaarte järgi muudetakse töötlemisel suunda.
Kui puitpinnad on igalt poolt kraabitud, siis on jämelihvi aeg. Jämelihv tehakse liivapaberiga. Lihvi piki süüd. Ole ettevaatlik, et sa nurki maha ei nühi.
Jämelihvi järel puhasta pinnad harja või suruõhuga. Siis niisuta märja lapiga.
Märg pind, millelt lakk on korralikult eemaldatud, on toonilt ühtlane. Puitosad võid jätta kuivama. Kui pinnal on valgeid laike ja lakk ei ole täielikult eemaldunud, siis pead veel kord kaaplehega üle käima ja lihvima.
Niisutamine tõstab üles puidu mügarikud ja pinnud, mis kaotatakse peenlihviga. Lihvi puitosi igalt poolt puusüü suunas. Pärast lihvimist puhastatakse pinnad hoolikalt puutolmust.
Restaureerimise järgmised etapid on peitsimine ja lakkimine, seejärel hakatakse korrastama istet, tegelema vedrustusega jne. Edasi tööprotsessi kirjelduse leiate huvi korral raamatust „Nii teeme korda vanaema mööbli“
Teksti sõnavara
Jämelihv – esimene lihvimine, tehakse jämeda liivapaberiga. Jämelihvimisega töödeldakse puidu pinda pärast vana viimistluskihi eemaldamist, kuid alati enne puidu niisutamist.
Lihvimiskäsn – mugav alternatiiv liivapaberile ümarate pindade lihvimisel. Erinevate kareduste valik on väiksem kui liivapaberi puhul.
Paarisvedru – pikk spiraalvedru, mis on painutatud kahte ossa. Paarisvedrusid kasutatakse tihti seljatoe vedrupolstris ning neid käsitletakse kui kahte eraldi vedrut.
Peen- ehk viimistluslihv – peeneteralise liivapaberiga enne peitsimist või lakkimist puidupinnale tehtav töötlus.
Põhikihi katteriie – põhikihi täidise peal olev hõredam kotiriie.
Põhikiht – vedrude peal asetsev paks padi, mis moodustub kahest kotiriide kihist ja läbivate pistetega nende vahele õmmeldud täitematerjalist.
Ristsüüga puidul on süüd ristipidi lõigatud.
Sarjad – tooli saripuud ehk tooliraam koosneb esi-, taga- ja külgsarjadest.
Teks – väike kooniline nael, mida kasutatakse polsterdustöös peamiselt kangaste kinnitamiseks.
Vedruplokk – ehk vedrusüsteem, omavahel ühendatud vedrud.
Sõnavara kohta harjutus on siin
Teksti kohta on järgmine harjutus
Järgmine lehekülg