Harjutus. Eesti talumööbel
Majakraam rehetoas oli muistsest ajast peaaegu kõigis taludes üsna ühte nägu – elamiseks hädavajalik, lihtne, enamasti puidust ja oma tehtud, kulumiseni hoitud ja vana. Ristjalgadega söömalaud, selle kummalgi pool pikk pink, seina ääres istumiseks seinapingid ja lahtitõmmatav kuue jalaga säng, pealse sammaste otsas treitud nupud. Sängis üle õlekoti triibuline takune tekk, päitsis valge pitsiga palistatud püüriga padjad.
Sängi ees lakke kinnitatud vibu otsas häll – nööridega ridva otsas rippuv ja puudutuse korral kiikuv kastike -, hällis õled ja soojad mähkmed. Toolid olid õlenöörist punutud põhjaga ja kirjatud leeniga, kännust lõigatud järg kolde või pliidisuu ees. Samas oli pilak harkjalal, mille vahele peerg pistetud, raiepakk hagude raiumiseks, põrandal õlgedest keeratud pajarõngas, ahjumüüri ääres leivalõime, seinal riiul kappade ja kausside panemiseks, varnad lusikate ja kulpide ning kirve hoidmiseks. Ukse kõrval puust vee- ning loomasöögiämbrid ehk sangud, kaelkoogud ja luud.
(Jõgisalu, Harri. „Vesiratta talumuuseum“ lk 17. Ilo 2006)
Lahenda järgmine harjutus, tuginedes ÕS-ile ja Eesti keele seletavale sõnaraamatule!
Harjutus siin